10 andmekomplekti, mis dekodeerivad Hiina ümberkujundamist uuel ajastul

* Hiina SKT kasvas aastatel 2013–2022 enam kui kahekordseks ning keskmine aastane kasvumäär on üle 6 protsendi.

* Hiina keskmise sissetulekuga elanikkond peaks järgmise 15 aasta jooksul kasvama üle 800 miljoni, mis toob kaasa hiiglasliku siseturu.

* Hiina kogukulutused teadus- ja arendustegevusele ulatusid 2022. aastal 3,09 triljoni jüaanini, mis on kolmekordistunud 1 triljoni jüaaniga 2012. aastal, kusjuures riik on maailma suurima teadus- ja arendustegevuse töötajate rühmaga.

PEKING, 20. detsember (Xinhua) -- Hiina on uuel ajastul teinud ajaloolisi saavutusi majandus- ja sotsiaalsfääris.

Neid saavutusi arvesse võttes on Xinhua kogunud andmeid ja fakte, mis näitavad viimase kümnendi jooksul kümnes võtmevaldkonnas tehtud edusamme. Need teadmised paljastavad maailma suuruselt teise majanduse püsiva kasvu liikumapanevad jõud.

KIIRE MAJANDUSLIK LAINE

Hiina sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas enam kui kahekordseks, kasvades 2022. aastal kiiresti 121 triljoni jüaanini (umbes 17 triljonit USA dollarit) 2013. aasta 59,3 triljonilt jüaanilt, kusjuures keskmine aastane kasvumäär on üle 6 protsendi.

Hiinast on saanud maailmamajanduse peamine stabiliseeriv jõud ja kasvu kiirendaja. Viimase kümnendi jooksul on Hiina majanduse osatähtsus maailma kogumahus tõusnud 12,3 protsendilt üle 18 protsendi, kusjuures riik on sel perioodil andnud ligikaudu kolmandiku maailma majanduskasvust.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning paljud rahvusvahelised finantsinstitutsioonid on hiljuti muutnud Hiina kasvuprognoose, peegeldades kindlustunnet Hiina majandusarengu vastu.

Steven Barnett, IMFi vanemesindaja Hiinas, ütles, et Hiina jääb 2023. aastal maailma majandusarengu suurimaks mootoriks, panustades kolmandiku maailma majanduskasvust.

VAESUSE KAOTAMINE

Hiina käivitas monumentaalse vaesusevastase kampaania, mille ulatus on maailmas ennenägematu ja lõplikud 98,99 miljonit vaesunud maaelanikku, kes elavad praeguse vaesuspiiri all, on kõik vaesusest välja tõstetud.

Riik on täitnud ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 seatud vaesuse kaotamise eesmärgi 10 aastat enne tähtaega.

Absoluutse vaesuse kaotamisega Hiinas kasvas riigi kasutatav sissetulek elaniku kohta viimase 10 aastaga 16 500 jüaanilt 36 883 jüaanile, luues maailma suurima keskmise sissetulekuga rühma, kuhu kuulub enam kui 400 miljonit inimest.

Eksperdid eeldavad, et Hiina keskmise sissetulekuga elanikkond kasvab järgmise 15 aasta jooksul üle 800 miljoni, mis toob kaasa hiiglasliku siseturu.

Inimesed müüvad tooteid otseülekande kaudu istanduses Dongbaihu linnas Zhuji linnas, Ida-Hiinas Zhejiangi provintsis, 8. juunil 2023. (Xinhua/Xu Yu)

SUUR TARBIJATUR

Sügavamate taskutega on hiinlased kalduvamad kulutama. Hiina tarbekaupade kogu jaemüük kasvas 23,8 triljonilt jüaanilt 2013. aastal 44 triljoni jüaanini 2022. aastal, moodustades maailma suuruselt teise tarbimisturu.

2023. aasta suve kassatulu ületas 20 miljardi jüaani. Tänavuse kesksügisfestivali ja rahvuspühade ajal ulatus siseturistide arv üleriigiliselt 826 miljonini, mis on 71,3 protsenti rohkem kui aasta varem.

Hiina kullersektor jätkas 2023. aastal õitsengut, mille aastane tarnemaht ületas esmakordselt 120 miljardit paki.

Lõpptarbijate kulutused andsid selle aasta esimese kolme kvartali majanduskasvust 83,2 protsenti ning kolmandas kvartalis tõusid osakaal 94,8 protsendini, mis tõi esile tarbimise rolli majandusarengu peamise mootorina.

PÜSIV TÖÖKOHA LOOMINE

Hiina peab tööhõivet väga tähtsaks ja peab töökohtade loomist esmatähtsaks. Riik on järjekindlalt rakendanud tööhõivet soodustavaid meetmeid selle olulise aspekti lahendamiseks.

Alates 2012. aastast on linnadesse igal aastal loodud uute töökohtade arv püsinud üle 11 miljoni, tänavu jaanuaris-oktoobris ulatudes see näitaja juba 11,09 miljonini.

Lisaks on Hiina täiustanud kogu elanikkonda katvat sotsiaalkindlustussüsteemi ja kudunud inimeste heaolu kaitseks tiheda sotsiaalkindlustusvõrgu.

Hiina-Euroopa kaubarong X8155 valmistub väljuma Xi'ani rahvusvahelise sadama jaamast Loode-Hiinas Shaanxi provintsis, 28. novembril 2023. (Xinhua/Zou Jingyi)

KAUBANDUS LAIENDUS

Hiina kaubavahetuse kogumaht ületas 2022. aastal 42 triljonit jüaani, olles kuuel järjestikusel aastal maailma edetabelis esikohal.

Hiina on viimastel aastatel märgatavalt paranenud kaubanduse konkurentsivõime, kuna riik on kiirendanud innovatsioonipõhist arengut, kasvatanud kaubanduskonkurentsis uusi eeliseid, optimeerinud kaubanduskeskkonda, parandanud kaubanduse hõlbustamist ja arendanud digitaalset kaubandust.

Hiina hõivas 2022. aastal 14,7 protsenti ülemaailmsest eksporditurust, olles maailmas juhtpositsioonil 14 aastat järjest. Riigi piiriülene e-kaubandus ületas 2022. aastal esimest korda 2 triljoni jüaani.

Hiina edusammud kaubanduse tugevuse suurendamisel on pakkunud tugevat toetust makromajanduse stabiliseerimisele, ütles rahvusvahelise äri ja majanduse ülikooli rahvusvahelise majanduse instituudi tegevdekaan Zhuang Rui.

KASVAVAD EELARVETULU

Hiina fiskaaltulu oli 2022. aastal ligikaudu 20,4 triljonit jüaani, mis on märkimisväärselt tõusnud 2013. aasta ligikaudu 12,9 triljonilt jüaanilt.

Hiina sotsiaalteaduste akadeemia vanemteadur He Daixin ütles, et Hiina kasvavat eelarvetulu toetas riigi pidev areng majandusarengus ja majanduse laienemine viimase 10 aasta jooksul.

Riigi eelarvekulud kasvasid ligikaudu 14 triljonilt jüaanilt 2013. aastal 26,1 triljoni jüaanini 2022. aastal, toetades jõuliselt peamisi valdkondi, nagu haridus, teadus ja tehnoloogia, inimeste elatis, põllumajandus ja maapiirkonnad.

Põllumajandustootja laadib koorimata riisi seemneid Cengongi maakonnas Qiandongnan Miaos ja Dongi autonoomses prefektuuris Hiina edelaosas Guizhou provintsis, 26. august 2023. (Xinhua/Yang Wenbin)

PÕRKESAAK

Hiina teraviljatoodang saavutas 2023. aastal rekordilise 695,41 miljoni tonni, mis tähistab üheksandat aastat järjest, kui riik registreeris üle 650 miljoni tonni teraviljasaagi.

Hiina rahval on õnnestunud "oma riisikausse kindlalt enda käes hoida", seades prioriteediks jõupingutused põllumajanduspiirkondade kaitsmiseks ja teraviljasaagi suurendamiseks pinnaühiku kohta. Riik püüab ka tõhustada põllukultuuride kasvatamise tehnoloogilist tuge ja on parandanud toetuspoliitikat, et julgustada põllumehi teravilja kasvatama.

Uus teraviljatoodang on loonud riigile tugeva aluse maaelu elavdamiseks ja põllumajanduse tugevuse suurendamiseks.

SAAVUTUSED INNOVATSIOONIL

Alates 2012. aastast on Hiina seadnud teaduse ja tehnoloogilise innovatsiooni ajakohastamise hoogustamiseks päevakorrale kõrgele kohale ning läinud üle innovatsioonipõhisele arengule.

Kogu riigi kulutused teadus- ja arendustegevusele ulatusid 2022. aastal 3,09 triljoni jüaanini, mis on kolmekordistunud 1 triljoni jüaaniga 2012. aastal, kusjuures Hiina on maailma suurim teadus- ja arendustegevuse töötajate rühm.

Märkimisväärseid saavutusi on saavutatud mehitatud kosmoselendude, Kuu ja Marsi uurimise, süvamere ja Maa süvauuringute, superarvutite, satelliitnavigatsiooni, kvantinfotehnoloogia, tuumaenergiatehnoloogia, uue energiatehnoloogia, suurte lennukite tootmise ja bioloogilise meditsiini valdkonnas.

Hiina tõusis Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni 2022. aasta ülemaailmses innovatsiooniindeksis 11. kohale, mis tähistab järjekindlat tõusutrendi 10 aastat järjest.

Sellel 13. septembril 2023 tehtud fotol on kujutatud avamere tuuleparki Dalianis, Kirde-Hiina Liaoningi provintsis. (Xinhua/Yang Qing)

ROHELISEM KASV

Hiina kasutab tootmises ja elus rohelisi ja vähese CO2-heitega meetodeid. Vaatamata sellele, et viimase kümnendi jooksul on saavutatud 6,6-protsendiline aastane majanduskasv, suutis riik piirata oma aastase energiatarbimise kasvu vaid 3 protsendini.

Hiina süsinikuintensiivsus oli 2020. aastal 48,4 protsenti madalam kui 2005. aastal, ületades Hiina kohustust rahvusvahelisele üldsusele saavutada 2020. aastaks süsiniku intensiivsuse vähendamine 2005. aasta tasemest 40-45 protsenti.

Süsiniku intensiivsuse vähenemine tähendab süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemist aastatel 2005–2020 ligikaudu 5,8 miljardi tonni võrra.

Viimase 10 aasta jooksul on Hiina istutanud üle 1,02 miljardi mu (68 miljonit hektarit) puid, luues sellega maailma suurima istutatud metsaala.

TIEDEM ÜHENDUS

2022. aasta lõpuks oli Hiina rajanud ülemaailmselt suurima kiirraudteevõrgu ja kiirteede võrgu ning ehitanud maailmatasemel sadamad.

Riigil on umbes 155,000 km raudteed, 5,35 miljonit km maanteed, umbes 21,000 tootmislaevade kai ja 254 tsiviillennujaama.

Hiina lennufirmade korraldatavad regulaarsed rahvusvahelised lennud ühendavad 153 linna 62 riigis ning Hiina ettevõtete kullerteenused hõlmavad üle 220 maailma riigi ja piirkonna.

Telekommunikatsiooni vallas on Hiina lõpetanud maailma suurima kiudoptilise võrgu ja maailma juhtiva Interneti-taristu ehitamise, mille 5G tugijaamade arv ulatub tänavu oktoobri lõpuks peaaegu 3,22 miljonini.

(Videoreporterid: Xue Chen, Yang Jin, Yang Hua, Liu Hai, Xie Jiao, Li Sijia, Sun Qing, Zhou Lin, Gong Wen, Gao Ming, Wang Yiwen ja Xu Zhongzhe; video toimetajad: Yu Jiaming, Zhao Xiaoqing, Lin Lin ja Wang Han.)